Kui oluline on disain ja läbimõeldud kasutajakogemus Fotografiska igapäevatoimetustes?

Põhimõtteliselt on see kõige alus. Kui hakata arendama nullist kohta nagu Fotografiska, sõltub kõik sellest, milliseid valikuid sa sel teel teed ja millist toodet või teenust pakkuma hakkad. Meie jaoks on oluline, et toote või teenusega seotud valikud oleksid võimalikult jätkusuutlikud, et me ei teeks halba planeedile ega üksteisele. See on A ja O.

Kindlasti on võimalik hakkama saada vähema disainimisega, aga siis on tegevus pigem juhuslik. Fotografiska puhul proovisime kõik läbi mõelda, disaini igalt poolt läbi põimida. Alates sellest, mida inimene uksest sisse astudes kogeb kuni selleni, millise taustaga kohvi talle pakutakse. Disain iseenesest ei tähenda, et me disainime midagi selleks, et inimesi raputada, aga mis ei ole neile vajalik. Disainida tuleb nutikalt, läbimõeldult. Mulle tundub, et inimesed võtavad sõna “disain” väga kitsalt – näiteks, et toode on disainitud. Tegelikult on ettevõte üleni disainitud, kõik protsessid ja sündmused on disainitud ning midagi ei saavutata juhuslikult.

Fotografiska moto on Inspiring a More Conscious World – mil moel toetavad disainiotsused selle moto elluviimist? Kui teadlikult te disainiotsuseid teete?

Fotografiska disainimine hakkas pihta maja renoveerimisest, täpsemalt sellest, kuidas seda tehti. Meie eesmärk oli jätta võimalikult palju alles ja puhastada, mitte panna mitmeid kihte uusi ehitusmaterjale peale. Arhitektide väljakutse oli, kuidas võimalikult säästlikult hoonet parendada. Ka kõik meie koostööpartnerid peavad mõistma meie soove ja maailmavaadet, et osata küsida õigeid küsimusi. Näiteks meie sisedisainer tabas kohe meie tuuma ja jätkusuutliku maailmapildi ära, mis võimaldas meil hakata mõtlema, kes meile mööbli ehitab – on see kohalik ettevõte, kas tema töövõtted on õiglased ja ausad ning kõik muu.

Konkreetsematest näidetest, mis ka inimeseni nähtavalt jõuab, on näiteks toidumaailm. Meie väljakutse on näidata, kuidas võimalikult palju ära kasutada ja vähem jääke tekitada. Tahame inspireerida inimesi kasutama kõik osad toorainest ära ning seeläbi mõista, et sa ei söö halvaks läinud toitu ega jääke, vaid pigem saad just väga häid toiduelamusi.

Oma näituseruumides kasutame aastas seinade värvimiseks suurtes kogustes värve, sest iga uue näituse puhul tuleb luua täiesti uus keskkond. Aga siin tuleb jällegi mängu meie koostööpartner, kes mõtleb kaasa ja võimaldab meil suurte objektide värviülejäägid kasutusse võtta. Just näitustega saame mõjutada inimeste mõttemaailma. Meil on alati mõni näitus, mis kõnetab teravalt, paneb mõtlema, kuidas me loomadesse ja loodusesse suhtume või prügi tekitame. Sel viisil saame kõige rohkem inimesi kaasa mõtlema panna.

Kas ja kuidas mõõdate nende otsuste mõju?

Üsna keeruline on mõõta, aga ehk kõige otsesem mõõdik on külastajate arv. Niikaua kuni külastajaid on, saame aru, et teeme õiget asja ja kontseptsioon kõnetab inimesi. Samas, kui külastajaid on vähe või mõni näitus ei jõua nii hästi kohale, siis mõtleme, mida teistmoodi teha ja kommunikeerida.

Teine oluline mõõde on meie enda töötajad. Meie juurde jõuavad inimesed spetsiaalselt sellepärast, et neid kõnetab meie tegevus. Sellest on vähe, kui tahe ja ideed on paari asutaja peas. Suurema eesmärgi elluviimiseks on vaja palju kaasvõitlejaid.

Kuidas motiveerite oma meeskonda panustama parima kogemuse tagamisse? Kuidas nad teavad, mis on Fotografiskale kohane käitumine ja mis mitte?

Inimesi valides üritame aru saada, kas ja kuidas nad ise kaasa mõtlevad. Juba algusest peale oleme tundnud hästi teravalt vahet, et kui inimesed ise ka fännavad seda kõike ja tahavad piire nihutada, siis tulemus on hoopis midagi muud kui siis, kui pead kogu aeg kaasa tirima ja selgitama. Aga mida suuremaks ettevõte kasvab, seda keerulisem on leida sinuga ühel lainel olevaid inimesi.

Jooksvalt aitab kaasa oma meeskonnale tuuride tegemine, kui uue näituse avame. Seeläbi saame hoida kõiki samas foonis ja panna tiimi kaasa mõtlema. Sageli on just need tuurid kõige põnevamad ja meeldejäävamad.

Kas olete disaini nimel teinud ka valusaid või suuremaid investeeringuid nõudvaid otsuseid, pidades silmas just Fotografiska väärtusi ja motot? Palun too mõni näide.

Kõige suurem investeering ongi olnud maja avamine ja sellest pole veel palju aega möödunud. Ja näiteks köögis on meil üsna haruldane kiirkomposter, mis muudab toidujäägid üleöö huumuseks. Ehk selliseid suuri investeeringuid oleme siia majja teinud.

Ja lõpuks, kas disaini investeerimine tasub end ära?

Heas mõttes peab endal hoidma kogu aeg pidureid peal, sest kogu aeg ei saa ainult investeerida. Tuleb hoida tasakaalu, sest alati on tuhat asja, mida parendada. Otsusi tuleb teha tasa ja targu ja ma arvan, et kõige ilmekamalt räägiks fakt, kui me kümne aasta pärast oleme sama kõnekas koht kui täna. Siis oleme teinud õigeid otsuseid ja disaini investeerimine on ära tasunud.


Kohtumiseni Disainmõtlemise konverentsil Fotografiskas juba 21. oktoobril! Soeta pilet siit.